15. veebruaril toimus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“ raames õppe- ja võrgustumispäev, mis tõi kokku piirkonna sadamate, vabatahtliku merepääste, jahtklubide ja ettevõtlusvõrgustiku esindajad. Kohtumise keskmes oli küsimus, kuidas arendada Ida-Virumaa veeteid nii, et sellest võidaksid turvalisus, kogukond ja piirkondlik ettevõtlus.
Projekt on rahastatud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme kaudu.
Toila sadam kui kogukonnakeskus
Õppepäeva keskseks peatuseks oli Toila sadam ja Toila Vabatahtlik Merepääste. Toila sadamakapten ja merepääste esindaja Veiko Simm tutvustas eelmisel aastal valminud multifunktsionaalset merepäästehoonet, sadama igapäevast toimimist ning arengusuundi.
Aruteludest jäi kõlama selge sõnum: tänapäevane väikesadam ei ole pelgalt kaikoht või betoonrajatis, vaid mitmetasandiline kogukonnakeskus. Sadam on koht, kus kohtuvad noored ja järelkasv, purjesport ja kultuuriüritused, rannakalandus ja mereturism, ettevõtlus ja kohalik identiteet. Samuti käsitleti sadamat kui avaliku ruumi, keskkonnahoiu ja regionaalse arengu osa ning olulist lüli julgeoleku ja turvalisuse tagamisel.
„Minu jaoks oli päeva suurim väärtus arusaam, kui oluline on omavaheline infovahetus, usaldus ja koostöö sadamate vahel. Toila ja Narva-Jõesuu koostöö ei ole ainult teooria, vaid praktiline vajadus, millest võidavad mõlemad – ja laiemalt kogu Ida-Virumaa,“ ütles SA Narva-Jõesuu Sadam arendusjuht Arvo Juhkov.
„Just selline kogukonna, turvalisuse ja ettevõtluse ühendamine loob tugeva ja kestliku veeteede võrgustiku.“
Veiko Simm rõhutas omalt poolt kogukonna rolli: „Sadam ei arene eraldi – ta areneb koos inimestega. Kui kogukond on kaasatud ja koostöö toimib, on ka sadam tugev.“
Uus merepäästehoone parandab reageerimiskiirust ning tõstab veeteede turvalisust kogu piirkonnas, tugevdades vabatahtliku merepääste rolli regionaalses turvavõrgustikus.
Jahtklubide koostöö loob uusi võimalusi
Õppereisil osalesid ka Narva-Jõesuu Jahtklubi liikmed, kes tutvusid Toila sadama sildumis-, hoiustamis- ja hooldustingimustega. Kohtumisel arutati koostöövõimalusi turismi arendamisel, purjetamise edendamisel ning laste Purjespordikooli tegevustes.
Kohtumise tulemusel kinnitati vastastikust valmisolekut koostööks ning rõhutati, et sellised kohtumised loovad aluse tulevastele ühisprojektidele. Toila sadam ja Narva-Jõesuu jahtklubi näevad koostöös võimalust tugevdada purjetamiskultuuri ja mereturismi kogu Ida-Virumaa põhjarannikul.
Ajalooline mõõde: meri kui ettevõtlikkuse ruum
Õppe- ja võrgustumispäeva käigus külastati ka Valaste juga Ontika pankrannikul ning Tulivee muuseumi, kus käsitleti Eesti ranniku rolli salapiirituse veol Soome keeluseaduse ajal (1919–1932). Sel perioodil kujunes Eesti põhjarannik oluliseks lähtepunktiks salakaubaveole üle Soome lahe ning 1920. aastatel liikus meritsi miljoneid liitreid alkoholi.
See ajalooline kontekst meenutab, et meri on Ida-Virumaal olnud läbi aegade liikumise, ettevõtlikkuse ja koostöö ruum. Tänane veeteede arendamine annab sellele pärandile uue, seadusliku ja kestliku suuna.
Tugevam võrgustik kogu piirkonnale
Õppe- ja võrgustumispäev andis osalejatele tervikliku ülevaate veeteede arendamise mõjust turvalisusele, turismile ja piirkondlikule ettevõtlusele ning aitas tugevdada projektipartnerite omavahelist koostööd. Ühine arusaam arengusuundadest loob tugeva aluse edasiste „pehmete tegevuste“ ja koostööprojektide kavandamiseks.
Ida-Viru veeteede arendamine ei tähenda üksnes taristuinvesteeringuid, vaid eelkõige toimiva ja usaldusliku võrgustiku loomist – sadamate, kogukondade ja ettevõtjate koostööd, mis toetab piirkonna kestlikku arengut.
